Lihtsustatud arve ja kviitung: millal piisab vähemast
Uuendatud: juuli 2026 · Lugemisaeg u 4 min
Mitte iga ost ei vaja täismahus käibemaksuarvet kõigi KMS § 37 väljadega. Tankla tšekk, parkimisautomaadi kviitung või bussipilet on igapäevased dokumendid, millega ettevõtted kulusid tõendavad, ja seadus lubab neil olla tavalisest arvest lihtsamad. Vaatame, millal lihtsustatud arve on lubatud, mis sellel kirjas peab olema ja millal see raamatupidamises „loeb“.
Millal on lihtsustatud arve lubatud
Käibemaksuseadus lubab väljastada lihtsustatud arve, kui arve summa ei ületa 160 eurot koos käibemaksuga, järgmistel juhtudel:
- reisijateveo teenus (nt bussi- või rongipilet);
- automaadi kaudu väljastatav dokument: parkimisautomaat, tankla makseterminal jms;
- muud olukorrad, kus tavapärase arve väljastamine on ebamõistlikult koormav (nt jaemüügi kassatšekk).
Lihtsustatud arvet ei tohi kasutada kauba ühendusesisese käibe ja muude piiriüleste erijuhtude puhul, seal on täisarve alati kohustuslik.
Mis peab lihtsustatud arvel kirjas olema
Lihtsustatud arvel peavad olema vähemalt:
- arve väljastamise kuupäev;
- müüja nimi ja KMKR number;
- kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
- maksustatav summa ja käibemaksusumma või märge, et käibemaks sisaldub hinnas (nt „hind sisaldab km 24%“).
Ostja andmeid lihtsustatud arvel olema ei pea, see ongi peamine lihtsustus. Küll aga võib ostja soovi korral täisarvet nõuda, ja siis tuleb see väljastada.
Kas lihtsustatud arvest piisab kulu tõendamiseks?
Jah, lihtsustatud arve on raamatupidamise algdokument ja selle alusel võib käibemaksukohustuslasest ostja ka sisendkäibemaksu maha arvata, kui ost on seotud ettevõtlusega. Praktiline soovitus: kirjuta või märgi dokumendile juurde, kes ja mis otstarbel ostu tegi (nt „parkimine kliendikohtumisel“). 160-eurose piiri sees olevad tšekid kipuvad kuhjuma ja kolme kuu pärast ei mäleta keegi, millega tegu.
Arve, kviitung ja tšekk: mis vahet neil on?
- Arve on müüja väljastatav nõue ja tehingu tõend, millel on seadusest tulenevad kohustuslikud väljad.
- Kassatšekk on kassasüsteemi väljatrükk, mis võib toimida lihtsustatud arvena, kui sisaldab ülaltoodud andmeid (kuupäev, müüja + KMKR, kauba nimetus, käibemaks).
- Kviitung kinnitab makse toimumist (nt sularaha vastuvõtmist). Kviitung üksi ei tõenda tehingu sisu samamoodi kui arve. Parim praktika on arve koos maksekinnitusega.
Kui müüd eraisikuna ilma ettevõtluseta (nt üür), on dokumendi nimi pigem kviitung. Loe lähemalt: arve eraisikuna.
Millal väljastada ikkagi täisarve
Isegi kui lihtsustatud arve oleks lubatud, väljasta täisarve alati, kui:
- ostja on ettevõte, kes seda küsib, sest tal on õigus täisarvele;
- summa on piiri lähedal või ületab 160 eurot;
- tegu on püsikliendi või lepingulise tööga: korralik arve numeratsiooniga hoiab su enda raamatupidamise selge;
- müüd teise EL-i riiki, sest seal kehtivad alati täisarve nõuded.
Kokkuvõte
- Lihtsustatud arve on lubatud kuni 160 € (koos km-ga) reisijateveol, automaatide puhul ja jaemüügis.
- Kohustuslik miinimum: kuupäev, müüja nimi + KMKR, kauba/teenuse nimetus, käibemaksu info.
- Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks lihtsustatud arvest piisab; märgi ostu otstarve juurde.
- Kahtluse korral tee täisarve, sellest ei ole kunagi kahju.
Loe edasi: täisarve nõuded või arvete säilitamine.
See juhend on üldhariv ega asenda õigus- ega maksunõustamist. Seadused muutuvad, ajakohase info leiad Riigi Teatajast ja Maksu- ja Tolliameti lehelt emta.ee.