Millal registreeruda käibemaksukohustuslaseks: 40 000 € piir

Uuendatud: juuli 2026 · Lugemisaeg u 5 min

Iga kasvav ettevõte jõuab ühel hetkel küsimuseni: millal muutub käibemaks minu jaoks kohustuslikuks? Eestis on vastus seotud selge numbriga: 40 000 eurot maksustatavat käivet kalendriaastas. Aga piiri arvestamises, registreerimise ajastuses ja vabatahtliku registreerimise plussides-miinustes on nüansse, mis tasub enne läbi mõelda. Võtame need järjest ette.

Kohustus: 40 000 € kalendriaastas

Registreerimiskohustus tekib, kui sinu maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Sel hetkel on sul kolm tööpäeva, et esitada maksuametile registreerimisavaldus (mugavaim e-MTA kaudu). Kohustuslasena registreeritakse sind alates piiri ületamise päevast.

Olulised täpsustused:

Piir arvestatakse kalendriaasta kohta ja nullitakse 1. jaanuaril, see ei ole „jooksva 12 kuu“ arvestus.
Piiri hulka loetakse maksustatav käive: 24%, 13%, 9% ja ka 0% määraga käive (nt eksport). Maksuvaba käive (nt eluruumi üür) üldjuhul arvesse ei lähe, samuti mitte põhivara müük.
Piir kehtib ettevõtja kohta tervikuna: FIE puhul kogu tema ettevõtlustulu, mitte tegevusalade kaupa eraldi.

Mis juhtub, kui registreerimine hilineb

Kui ületasid piiri ja jätsid avalduse esitamata, loetakse sind maksukohustuslaseks ikkagi alates piiri ületamisest, tagantjärele. See tähendab, et pärast piiri tehtud müükidelt tuleb käibemaks riigile maksta, kuigi sa ei ole seda klientidelt küsinud. Sisuliselt maksad 24% oma taskust, pluss võimalik intress. See on üks kallimaid vigu, mida kasvav väikeettevõte teha saab, seega jälgi käivet jooksvalt, eriti aasta teises pooles.

Vabatahtlik registreerimine: millal see ära tasub

Võid registreeruda ka enne piiri jõudmist. Maksuamet võib küsida tõendust, et tegeled ettevõtlusega või asud sellega alustama. Vabatahtlik registreerimine tasub kaaluda, kui:

sinu kliendid on ettevõtted. Käibemaksukohustuslasest klient arvab sinu arvele lisatud käibemaksu maha: tema jaoks ei muutu hind kallimaks, sina aga saad sisendkäibemaksu tagasi;
sul on suured alginvesteeringud, nt seadmed, tarkvara või laovaru: sisendkäibemaksu tagasisaamine parandab rahavoogu märkimisväärselt;
ostad teenuseid välismaalt (nt reklaam, pilveteenused): piiratud maksukohustuslase teema jääb siis lihtsamaks, kuna oled niikuinii registris.

Vabatahtlik registreerimine ei tasu ära, kui müüd peamiselt eraisikutele: nende jaoks muutub sinu hind käibemaksu võrra kallimaks (või sinu marginaal väiksemaks) ja vastu saad ainult halduskoormuse.

Mis muutub pärast registreerimist

Saad KMKR numbri (kujul EE123456789). See peab olema igal sinu arvel.
Lisad kõigile maksustatavatele müükidele käibemaksu ja järgid käibemaksuarve nõudeid.
Esitad iga kuu KMD järgmise kuu 20. kuupäevaks ka siis, kui käivet ei olnud (loe: KMD ja tähtajad).
Saad õiguse sisendkäibemaks maha arvata ettevõtluse tarbeks tehtud ostudelt.
Piiriülestes B2B tehingutes hakkab kehtima pöördmaksustamine.

Enne registreerimist: mida arvele märkida ei tohi

Kuni sind ei ole registreeritud, ei tohi arvele märkida käibemaksu, mitte ühegi määraga, ka mitte „km 0%“. Kui märgid käibemaksu ilma registreeringuta, tekib kohustus see summa riigile üle kanda, ilma et saaksid midagi maha arvata. Kirjuta arvele lihtsalt lõppsumma; soovi korral võid lisada selgituse „Ei ole käibemaksukohustuslane“.

Meie tasuta arve koostaja FIE/vabakutselise mall ongi käibemaksuta arve jaoks; registreeritud ettevõtjale sobib OÜ standardarve mall, kus on KMKR numbri ja käibemaksu väljad.

Registrist kustutamine

Kui käive langeb püsivalt alla piiri, võid taotleda enda registrist kustutamist (maksuamet võib registreeringu lõpetada ka omal algatusel, kui käivet pole). Enne kustutamist tasub läbi arvutada tagasimakstava sisendkäibemaksu mõju, näiteks põhivara jäägilt võib tekkida korrigeerimiskohustus. Kahtluse korral konsulteeri raamatupidajaga.

Kokkuvõte

Kohustus tekib 40 000 € maksustatava käibe juures kalendriaastas; avaldus 3 tööpäeva jooksul.
Hilinemise hind: käibemaks tagantjärele omast taskust.
Vabatahtlik registreerimine on kasulik B2B-müüjale ja investeeringute faasis, kahjulik peamiselt eraisikutele müüjale.
Enne registreerimist ei mingit käibemaksu arvele; pärast registreerimist KMKR number igale arvele ja KMD iga kuu.

Loe edasi: OÜ ja FIE arvete erinevused või kehtivad käibemaksumäärad.

See juhend on üldhariv ega asenda õigus- ega maksunõustamist. Seadused muutuvad, ajakohase info leiad Riigi Teatajast ja Maksu- ja Tolliameti lehelt emta.ee.